Previous Page  5 / 24 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 5 / 24 Next Page
Page Background

2 0 1 5 . A A S T A A R U A N D E K O M M E N T E E R I T U D K O K K U V Õ T E

3

2015. aasta saavutused

Ühtsete eeskirjade väljakujundamine

ning usaldatavusnõuete valdkonnas

järjepidevuse suurendamine

2015. aastal töötas Euroopa Pangandusjäre-

levalve (EBA) selle nimel, et kujundada välja

suurem osa g20 paketist, tugevdades seeläbi

Euroopa Liidu (EL) pangandussektorile ko-

haldatavaid ühtseid eeskirju. See töö hõlmas

kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete mää-

ruse alusel eri teemasid käsitlevate siduvate

tehniliste standardite, aruannete, suuniste ja

arvamuste vastuvõtmist.

Tasustamise valdkonnas tegutses EBA

2015. aastal selle nimel, et tagada ELi insti-

tutsioonide jaoks tugevdatud tasustamisraa-

mistik ning võrdsed võimalused 1. jaanuaril

2017 jõustuvate usaldusväärse tasustamis-

poliitika suuniste väljatöötamise kaudu. Sel-

les valdkonnas seisnes EBA peamine tegevus

proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamises

konkreetsete olukordade puhul, mille tulemu-

sena esitas EBA Euroopa Komisjonile, Euroo-

pa Parlamendile ja nõukogule arvamuse, mis

on tasustamisnõuete käimasoleva läbivaata-

mise alus.

Likviidsuse valdkonnas avaldas EBA 2015. aas-

tal stabiilse netorahastamise kordaja kalibree-

rimise ettepaneku, samuti hinnangu, kuidas

kordaja mõjutab ärimudeli kaudu ELi institut-

sioonide riskiprofiili, finantsturge, pangalaene

ja kogu majandust. Stabiilse netorahastamise

kordaja aruandes soovitas EBA võtta stabiilse

netorahastamise kordaja ELis kasutusele ük-

sikul ja konsolideeritud alusel ning kavandas

teatud loobumised mõne Euroopa eripära pu-

hul, nagu komisjon oli soovinud. Stabiilse ne-

torahastamise kordaja aruanne toetab komis-

joni, kui ta hindab stabiilse netorahastamise

kordaja rakendamise asjakohasust ELis ning

esitab 2016. aasta lõpus Euroopa Parlamendi-

le ja nõukogule stabiilse netorahastamise kor-

dajat käsitleva õigusakti ettepaneku, et tagada

institutsioonidele stabiilse rahastamisallika

olemasolu.

2015. aastal aitas EBA märkimisväärselt kaa-

sa Euroopa väärtpaberistamise õigusraamis-

tiku väljatöötamisele ning tal oli oluline osa

komisjoni ettepanekus taaselustada väärt-

paberistamise turud kapitaliturgude liidu

projekti raames, mis põhineb suures osas

2015. aasta juulis ja detsembris EBA esita-

tud nõuannetel ja soovitustel, mis hõlmasid

tegeliku müügi väärtpaberistamist ja süntee-

tilist väärtpaberistamist. Oma soovitustes tõi

EBA esile väärtpaberistamise turu restruktu-

reerimise olulisust, et suurendada investori-

te usaldust väärtpaberistatud toodete vastu,

kaotada väärtpaberistamise turuga seotud

tajutav stigma pärast ebakvaliteetsete ja suu-

re riskiga toodete makseviivitusi finantskriisi

ajal ning tagada reaalmajanduse jaoks alter-

natiivne rahastamiskanal. Peale selle konsul-

teeris EBA koos Euroopa Väärtpaberiturujä-

relevalve (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja

Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) ka

sidusrühmadega väärtpaberistamise toodete-

le määratud krediidireitingute kaardistamist

krediidikvaliteedi astmete lõikes, mis kapita-

linõuete määruse alusel määravad kapitali-

nõuded. EBA tegi ka ELi väärtpaberistamise

turgude läbipaistvuse sisulise analüüsi.

Joonis 1.

EBA pangandusliidu kontekstis

Ühtsesse

järelevalvemeh-

hanismi jaühtsesse

kriisilahenduskorda

mittekuuluvad

liikmesriigid

Ühtne järelevalve-

mehhanism

EKP

EL19+

Ühtne

kriisilahenduskord

ÜhtneKiisilahendus-

nõukogu

EL19+

EBAkoostöö

ning tavade

ühtlustamine

Kolmandate riikide

järelevalveasutused

PANGANDUSLIIT

28 ELi liikmesriigi ühtsed EBA eeskirjad